Modernism on liikumine, mis tekkis lääne ühiskonnas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses toimunud ulatuslikest muutustest. Kunstnikud püüdsid eemalduda traditsioonilistest kunstivormidest, mida nad pidasid aegunuks või vananenuks. Modernism lükkas selgesõnaliselt tagasi realismi ideoloogia ja kasutas minevikuteoseid, kasutades korduvust, inkorporeerimist, ümberkirjutamist, kokkuvõtet, revisjoni ja paroodiat. Modernism lükkas tagasi ka valgustusaegse mõtlemise kindluse ja paljud modernistid lükkasid tagasi ka religioossed veendumused. Modernismi silmapaistvaks tunnuseks on eneseteadvus kunsti- ja sotsiaalsete traditsioonide suhtes, mis sageli tõi kaasa vormiga eksperimenteerimise ning tehnikate kasutamise, mis juhtis tähelepanu kunstiteoste loomise protsessidele ja materjalidele.